Maxwelli mõtteterad igaks päevaks

15. SEPTEMBER

“PROBLEEMID VÕIVAD TEID EDASI AIDATA.

MIDA TEIE TÄNA OMA PROBLEEMIDEST VALMISTATE?“

Noor naine kurtis kord oma isale isiklike probleemide ja raske elu üle.

„Tule kaasa,“ ütles isa. „Ma tahan sulle midagi näidata.“ Ta viis tütre kööki, kus pani kolm veepotti pliidile soojenema. Vahepeal lõikas ta katki mõned porgandid ja pani need esimesse potti keema. Teises potis mulisevasse vette pani ta kaks muna. Kolmandasse potti valas ta pisut jahvatatud kohvi. Paari minuti pärast kurnas ta porgandid ühte kaussi, kooris munad ja asetas need teise kaussi ning valas kurnatud kohvi tassi. Siis asetas ta need oma tütre ette.

„Mida see kõik peaks tähendama?“ küsis tütar pisut kannatamatult.

„Igaüks neist asjadest võib meile õpetada midagi selle kohta, kuidas katsumustega toime tulla,“ vastas isa. „Porgandid olid algul kõvad, aga keev vesi muutis nad pehmeks. Munad läksid vette haprana, aga välja tulid kõva ja vetruvana. Kohv aga muutis vee millekski paremaks.“

„Kullake,“ ütles isa, „sinu valida on see, kuidas oma probleemidele reageerid. Võid lasta neil end nõrgaks muuta. Võid lasta neil end tugevaks muuta. Või siis kasutada neid millegi kasuliku loomiseks. Kõik sõltub sinust endast.“

…………………………………….

22. SEPTEMBER

“KÜSIGE ENDALT, KUIDAS TEIE MÕTTELAAD – PUUDUS VÕI KÜLLUS – MÕJUTAB TEIE JUHTIMISVÕIMET.”

Thomas Jefferson on täheldanud: „Küünal ei kaota sellest midagi, kui teise küünla süütab.“ See ongi partnerluse tegelik olemus. Ma leian, et paljud inimesed niimoodi ei mõtle. Nad usuvad, et jagamine tähendab millestki ilma jäämist. Mina aga seda tõeks ei pea.

Igal inimesel on üks kahest mõttelaadist: nappus või küllus. Nappuse mõttelaadiga inimesed usuvad, et kõike on vaid piiratud hulk, nii et kõige eest tuleb võidelda ja endale kuuluvat tuleb iga hinna eest kaitsta. Küllusteadlikkusega inimesed aga usuvad, et kõigile jätkub alati piisavalt. Kui teil on idee, siis jagage seda teistega; võite ju alati uuega välja tulla. Kui teil on

raha, siis annetage osa sellest teistele; võite ju alati raha juurde teenida. Kui teil on ainult üks pirukatükk, siis laske see süüa kellelgi teisel; võite ju alati uue küpsetada.

Usun, et selles vallas saate elult just seda, mida ootate. Võite kramplikult kinni hoida sellest vähesest, mis teil on, ning sellele ei tulegi lisa. Kuid võite ka ära anda selle, mis teil on, ning saate külluslikult vastu. Määrav on teie suhtumine. Nii et inimesega partnerlust luues ja heldelt andes sate ühel või teisel moel tagasi rohkem, kui ise andsite.

……………………………………..

16. OKTOOBER

“MILLISE SUHTUMISE OLETE VALINUD?”

Luuletaja, kriitik ja sõnastikukoostaja Samuel Johnson on täheldanud:

„See, kes mõistab inimloomust niivõrd vähe, et püüab õnne leida kõike muud tehes kui omaenda meelelaadi muutes, see raiskab oma elu viljatutele pingutustele ning mitmekordistab neidsamu muresid, mida ise soovib kõrvaldada.“ Enamik inimesi tahab maailma muuta selleks, et oma elu parandada, aga kõigepealt peaksid nad muutma maailma iseendas. See on valik, mida mõned pole valmis tegema.

Mida kauem elate, seda rohkem kujundavad teie valikud teie elu. Te otsustate, mida süüa. (See on üks kõige levinumaid viise, kuidas väikesed lapsed oma iseseisvust kehtestama hakkavad.) Te otsustate, milliste mänguasjadega mängida. Te otsustate, kas teha koduseid ülesandeid või vaadata telerit. Te otsustate, milliste sõpradega koos aega veeta. Te otsustate,

kas lõpetada keskkool, kas minna ülikooli, kellega abielluda, millega elatist teenida. Mida kauem elate, seda rohkem valikuid te teete – ja seda rohkem vastutate selle eest, milliseks kujuneb teie elu.

Ma ei tea, milliseid olukordi teil elus on ette tulnud. Võib-olla on teil olnud kannatusrohke elu. Võib-olla olete pidanud toime tulema tõeliste katsumuste või kohutavate tragöödiatega. Kuid siiski on teie ellusuhtumine ikkagi teie valida.