Raamatud, mis sinuga räägivad!
Milline on teadlik mees?
Teadlik mees ei ole bioloogia ori. Ta mõistab meheliku ja naiseliku energia tasakaalu endas, kuid selle, kuidas ta kummagagi ümber käib, määrab tema teadlikkus, mitte automaatreaktsioon välisele mõjutajale. Teadlik mees mõistab arvukaid rolle, mille kaudu ta saab elu nautida. Ta ei suhtu elusse mitte ainult kui kohuse täitmisse, vaid kui meistriteose loomisse.
Teadlik mees tunneb oma iseloomu ja teab, millisena ta sündis. Ta teadvustab oma tõelist olemust ega pea vajalikuks seda kuidagi alla suruda. Ta mõistab endale osaks saanud mõjutusi ning see teadlikkus laseb tal teha teadlikke valikuid. Tema mehelikkus pole ainuüksi bioloogia masinlik väljendus või häälte kogum, mis ütlevad, milline ta peaks olema. Tema mehelikkusest
saab meistriteos: teadlik kingitus maailmale, mis laseb tal olla täielikult tema ise, usaldada oma tugevusi ning panustada kõigi ümbritsevate inimeste ellu.
Raamatu sissejuhatus
Tänapäeval seisavad kogu maailma mehed katsumuste ees, millesarnaseid pole keegi tuhandeid aastaid kohanud. Piisab vaid paari põlvkonna jagu ajas tagasi vaadata, et näha, kui lihtne oli mehe elu. Ta käis tavakohaselt poisslastele mõeldud koolis. Meheks saamiseks läbis ta sõltuvalt oma kultuurist mitmesuguseid riitusi. Seejärel möödusid tema päevad raskete ja vahel ka ohtlike ülesannetega silmitsi seistes.
Selle järgi, kui edukalt ta nendega toime tuli ja milliseid võite koges, tundis ta enda üle heameelt ning õigust puhata ja taastuda. Ta tuli koju naise juurde, kes oli ilmselt veetnud päeva lapsi imetades ja nende järele valvates, hoidnud kodu korras ning teinud süüa.
Mõlemad teadsid oma väljakujunenud rolli, mis neid sellegipoolest lõpuks piiras ja ahistas. On raske uskuda, et vaid sada aastat tagasi pidas enamik inimesi tõeks, et naistel ei jagu oidu teha poliitilisi otsuseid. Neid peeti õrnemaks ja nõrgemaks sooks, kes ei peaks oma väikest ilusat peakest maailmaasjadega koormama. Emmeline Pankhurst alustas Londonis naiste valimisõiguse kampaaniat ning peagi levis liikumine naiste õiguste eest üle kogu maailma. 1920. aastaks oli valla pääsenud revolutsioon, mis muutis sugude määratlust.
Naisliikumise teine laine algas 1970ndatel, vaid paar aastat pärast 1967. aasta armastuse suve. Naised nõudsid õigust tegutseda kõikvõimalikes ametites, mis seni olid olnud meeste pärusmaa: advokaat, poliitik, arst, minister, ärijuht. Mehed kasvatasid juuksed pikaks, õppisid kitarri mängima, vooluga kaasa minema ja südamehäält kuulama. Kuid naiste mars oma õiguste eest käis siiski meeste loodud reeglitega maailmas. Sageli pidid nad õppima võistlema testosterooni juhitavates olukordades. Seetõttu hakkasid naised järgmises vabastusliikumise etapis 21. sajandi alguses mõnda valdkonda põhjalikult ümber kujundama, et need poleks enam täiesti meestekesksed.
Ülikoolides on hakatud korraldama naistele mõeldud juhtimis-, ökoloogia- ja vaimsuskursusi.
Kuna viimase saja aasta jooksul on soomääratlus muutunud peamiselt naiste algatusel, on see meestes esile kutsunud mitmesuguseid reaktsioone, mida võid igas maailma nurgas kohata ka täna, mil loed seda raamatut. Meeste üks võimalus on kannad vastu maad suruda ja oma traditsioonilise rolli eest seista. Sellised mehed tõrjuvad tavaliselt naiste osatähtsuse muutumist. Nad väärtustavad karmust, vastupidavust ja lihaselisust ning põlgavad mõtetki naiselikum olla, nimetades selliseid mehi eitedeks.
Teiseks võivad nad oma mehelikkust häbeneda ja selle pärast vabandust paluda ning liiga naiselikuks muutuda. Niisugune mees räägib palju oma
tunnetest, rõhutab harmooniat, on pehme ja õrn. Ta osaleb kõigis majapidamistöödes,
on hoolitsev ja tähelepanelik isa. Kuid nagu siit raamatust avastame, võib ta minetada oma enesekindluse ja missiooni, mis on mehe heaolu mõttes kesksel kohal. Tema üllatuseks võib kirg suhtest kaduda ning asenduda semuliku korterijagamisega.
Kolmas võimalik vastus on sooliste erinevuste täielik eiramine. Paljudes ülikoolides õpetatakse tänapäeval tudengitele, et sugu on sotsiaalne kontsept ning mehed ja naised pole tegelikult erinevad. Võime nõustuda, et jäigad soorollid ja stereotüübid on tõesti sotsiaalne loome. Samas eirab see rumal seisukoht fakti, et oleme isesugused. Üha enam uurimusi näitab, et meestel
ja naistel on tõepoolest bioloogilised ja hormonaalsed erinevused, mis mõjutavad seda, kuidas kumbki reageerib elukatsumustele. Seesama erinevus põhjustab mitmekesisust, mille abil saame luua midagi, mis on suurem kui osade summa.
Neljanda tee pakub see raamat: teha teadlik valik. Teadlik mees ei ole bioloogia ori. Ta mõistab meheliku ja naiseliku energia tasakaalu endas, kuid selle, kuidas ta kummagagi ümber käib, määrab tema teadlikkus, mitte automaatreaktsioon välisele mõjutajale. Teadlik mees mõistab arvukaid rolle, mille kaudu ta saab elu nautida. Ta teab meie ajalugu ning seda, kui murrangulised on olnud viimaste aastate muutused. Ta ei suhtu elusse mitte ainult kui kohuse täitmisse, vaid kui meistriteose loomisse.
Mehelik ja naiselik energia
Enne kui jätkame selgitusega, mida mõtleme elu kui meistriteose all, peame selgeks tegema mõisted. Selles raamatus räägime meestest ja naistest, aga kasutame ka sõnu „mehelik“ ja „naiselik“. Ja need ei ole samad.
Peaaegu igaüks siin planeedil on sündinud mehe või naisena. 1999 last kahest tuhandest on sünnihetkel selgelt eristatavate sootunnustega. Füüsiliselt on erinevusi lihtne kirjeldada: mehel (meessoost inimesel) on peenis, munandid ja lame rind. Tal on ka eesnääre, madalam hääl ja näokarvad.
Naisel (naissoost inimesel) seevastu on tupp, munasarjad ja rinnad. Tal on menstruaaltsükkel, mis algab teismeeas ja lõpeb menopausiga, ning ta on võimeline last kandma. Need on meeste ja naiste kehalised erinevused.
Kehalised erisused loovad ka biokeemilisi ja hormonaalseid lahknevusi.
Neist räägime siin raamatus päris palju. Üks põhilisi ja tähtsamaid iseärasusi seisneb selles, kuidas mehed ja naised kogevad stressi. See tähendab, kuidas tullakse toime keeruliste kiireloomuliste olukordadega, mida ei ole sageli võimalik lõplikult ära lahendada. Biokeemiliselt kogevad naised ja mehed stressi ühtmoodi: adrenaliin ja kortisool nõristuvad vereringesse kiiremini, kui keha suudab neutraliseerida. Kuid viis, kuidas mehed ja naised stressiga toime tulevad ning seejärel tasakaalu ja heaolutunde taastavad, on erinev.
Meestel vallandub stressihormoonide neutraliseerimiseks testosteroonivool.
Mõne uuringu järgi on meeste veres lausa kolmkümmend korda rohkem testosterooni kui naistel. Testosteroon on hormoon, mis on seotud keeruliste olukordade vapra, sihikindla ja jõulise lõpuleviimise ja lahendamisega kiirema reageerimisajaga. Naised aga tasakaalustavad stressihormoone oksütotsiini nõristamisega, mis on tuntud ka kui õnnehormoon. Oksütotsiin
vallandub, kui naine saab suhelda, ilma et peaks ühtegi probleemi lahendama ega konkreetset kava järgima. Kui naised saavad kokku, et lobiseda, naerda ja tundeid jagada, vallandub kohe oksütotsiin, mis neutraliseerib stressi.
Kuigi meie ühiskondlikud rollid on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt teisenenud, ei muutu närvi- ja hormonaalsüsteem nii kiiresti. Möödub mitu põlvkonda, enne kui geneetika hakkab keskkondlike muutuste järgi ümber kujunema.
Viitame siin raamatus peale mehe ja naise kehaliste erisuste teiselegi erinevusele, mida nimetame „mehelikuks“ ja „naiselikuks“. Oleme aastakümneid inimestega töötanud ja meil on olnud võimalik lugematutel kordadel küsida, kuidas inimesed neid sõnu mõistavad. Nende vastused on olnud üsna sarnased.
Mehelikkuse all peetakse tavaliselt silmas fookusesse seatud, sihipärast, keskendunud, kohal olevat ja edasipürgivat olemust. Hiinas seostatakse mehelikku energiat yang-poolusega, Indias on selleks Šiva ning Jung nimetas seda animus’eks. Naiselikku energiat seevastu seostatakse kaasamise, vastuvõtmise, pehmuse, hoolitsuse, armastuse ja suhtlemisega. Hiinas nimetatakse
sellist energiat yin’iks, Indias Šaktiks ja Jung ütles selle kohta anima.
Kuigi peaaegu igaüks on sündinud bioloogiliselt meheks või naiseks, tõdevad paljude uurimisvaldkondade esindajad, et nii meestel kui ka naistel on ligipääs nii mehelikule kui ka naiselikule energiale. See, kui hästi sa ennast tunned ja elu naudid, sõltub mitmeti sellest, kui täpselt suudad need kaks energiat endale sobivasse tasakaalu seada.
Meheliku ja naiseliku energia tasakaalu mõjutab mitu asjaolu. Mingil määral on see geneetiline. Mõni mees lihtsalt sünnib juba mehelikumana: ta on kogukam, karvasem, sihikindlam ja rohkem tegutsemisele orienteeritud.
Mõni teine mees, kes on siiski mees, on sündinud veidi naiselikuma energiaga: ta märkab enda ümber ilu, on suhtlemisaltim ja mitmel moel tundlikum.
Sama kehtib naiste kohta. Mõni naine on sündinud enama naiseliku energiaga ja mõnel kaldub energiatasakaal rohkem meheliku kasuks. Siiski pole meheliku ja naiseliku energia tasakaal vaid geneetiline. Seda mõjutavad ka lapsepõlvekogemused. Kui poiss kasvab näiteks üksikema ja kolme õe seltsis, kallutab keskkond teda suurema naiselikkuse poole. Ent ta võib teismeeas nende mõjude vastu ka mässu tõsta ja macho’ks hakata.
Kolmandaks mõjutab meheliku ja naiseliku energia tasakaalu kujunemist ideoloogia. Mitte miski, millest siin räägime, ei ole lõplikult määratletud ning on mustmiljon teooriat, kuidas peaks käituma mees ja kuidas naine. Üks raamat võib kannustada sind mehelikku energiat suurendama, et vastanduda naiselikuga. Teine raamat võib öelda, et meheliku ja naiseliku
energia tasakaal tuleb leida iseendas.
Teadlik mees tunneb oma iseloomu ja teab, millisena ta sündis. Ta teadvustab oma tõelist olemust ega pea vajalikuks seda kuidagi alla suruda. Ta mõistab endale osaks saanud mõjutusi ning see teadlikkus laseb tal teha teadlikke valikuid. Tema mehelikkus pole ainuüksi bioloogia masinlik väljendus või häälte kogum, mis ütlevad, milline ta peaks olema. Tema mehelikkusest
saab meistriteos: teadlik kingitus maailmale, mis laseb tal olla täielikult tema ise, usaldada oma tugevusi ning panustada kõigi ümbritsevate inimeste ellu.
Teadlikkus muudab kõike. Peaaegu kõike, mida ütled või teed, tajutakse selle järgi, kas see on masinlik või teadlik käitumine. Viha on selle kohta hea näide. Kui oled vihane, võib asi minna inetuks ja isegi vägivaldseks. Enamik tegusid ja sõnu, mida pärast kahetseme, on valla pääsenud vihasena. Kuid see ei tähenda, et viha välja elada oleks alati halb. Kui näed, et täiskasvanu teeb
lapsele liiga, või astud vahele suurele ebaõiglusele maailmas, võib olla parim, mida saad teha, teadlikult viha väljendada. Vahe on selles, et teed seda teadvustatult.
Kõik, mida teed teadlikult, muundub sellesama teadlikkuse tõttu kohe.
Teadlik mees ei ole supermees. Ta ei ole kõrgemalt arenenud ega rohkem saavutanud. Kindlasti pole ta rikkam, tugevam ega vägevam. Tal pole suuremad musklid, karvasem rind ega kiirem auto. Teadlik mees, kellest meie kirjutame, on lihtsalt mees, kes pöörab mehelikkuse väljendamisele ja sellega seotud valikutele rohkem tähelepanu. Tema elu on kunst, mitte tühikäik.
Miks me kirjutasime selle raamatu
Me ei tahtnud kirjutada teoreetilist, vaid praktilist teost. Leiame, et on hulk asju, mille omaksvõtmisel saab mees heaolutunnet ja positiivset mõju ümber kaudsetele märgatavalt suurendada. Loodame siin pakkuda midagi, mis loob sulle suurema valikuvabaduse.
Oleme saanud meestelt küsida, mis mõjutab seda, kui hästi nad ennast oma nahas tunnevad, kõige rohkem. Samuti oleme küsinud naistelt, mida nad meestes enim hindavad. Keskendusime siin kaheteistkümnele tähtsamale teadlikku mehelikkust iseloomustavale omadusele. Kõik need ei ole igas mehes võrdselt esindatud. Õigupoolest võib mõni mees olla väga eneseteadlik,
kuid mõnda nimetatud mehelikku omadust üldse mitte evida. Ta võibolla pole lihtsalt otsustanud neid arendada.
Iga peatükk on jaotatud nelja ossa. Kõigepealt määratleme omaduse ja uurime selle bioloogilist poolt. Seejärel arutleme selle üle, mis takistab seda välja arendada. Pärast seda pakume mõne harjutuse. Ning lõpuks anname naistele nõu, mida nemad saavad teha, et seda omadust mehes esile tuua.
RAAMATU LEIAD SIIT