Rikastumine on teadus

Peatükk raamatust “Rikkaks saamise teadus” Wallace D. Wattles

RIKASTUMINE ON TEADUS

Rikkaks saamine on teadus ja sealjuures on tegu samasuguse täppisteadusega nagu keemia või aritmeetika. Rikastumise protsessi juhivad teatud seadused ja igaüks, kes need seadused selgeks õpib ja neid järgib, saab ka rikkaks. Selles ei ole kahtlustki. Raha ja vara omandamine on võimalik siis, kui asju teha teatud viisil. Need inimesed, kes asju kas teadlikult või juhuslikult sel viisil teevad, saavadki rikkaks, samas kui vaeseks jäävad sellised inimesed, kes asju sel viisil ei tee – ükskõik kui palju nad ka vaeva ei näeks või kui võimekad nad ka poleks.

See teadus põhineb loodusseadusel, mis kõlab nii: „Sarnastel põhjustel on alati sarnased tagajärjed.“ * Kristlased õpetavad seda põhimõtet sõnastuses „mida külvad, seda lõikad“.

 See seadus toimib samamoodi nagu gravitatsiooni- või mis tahes muu loodusseadus: see kehtib ühtmoodi võrdselt kõigile ja kõikjal. Igaüks võib ise valida, kas soovib selle seaduse järgi tegutseda või seda vältida, aga seaduse tagajärgi kogeme me kõik.

Igaüks, kes õpib looma rikkust tekitavaid põhjuseid, saab automaatselt rikkaks. Igaüks.

Küsimus pole keskkonnas

Rikastuda võib kus tahes. Rikkaks saamine ei sõltu keskkonnast; vastasel juhul muutuksid rikkaks kõik need, kes elavad kuskil teatud linnaosas. Kõik ühe linna elanikud oleksid jõukad, samas kui teistes linnades elavad inimesed oleksid vaesed, või siis supleksid kõik ühe osariigi elanikud rahas, samas kui naaberosariigi elanikud vireleksid vaesuse käes. Kuid me võime kõikjal näha rikkaid ja vaeseid inimesi lamas kõrvuti ühes ja samas keskkonnas ning sageli isegi sama liiki tööd tegemas.

Kui kaks inimest töötavad samal alal ja elavad lähestikku, aga üks neist saab rikkaks, samas kui teine jääb vaeseks, siis näitab see meile, et rikastumine pole peaasjalikult keskkonna küsimus. Mõni keskkond võib küll olla soodsam kui teine, aga kui kahest samal alal töötavast ja samas linnaosas elavat inimesest üks rikastub, ent teine põrub, siis näitab see, et rikkaks saamine on mingi muu teguri tulemus.

Küsimus pole andekuses

Rikkaks saamine ei sõltu ka inimese andekusest, sest paljud üliandekad inimesed jäävad ikkagi vaeseks, samal ajal kui vähese andega inimesed muutuvad rikkaks. Tegelikult on mitmete rikkaks saanud inimeste uurimine näidanud, et nad on andekuse ja võimete poolest üsna keskpärased,

täpselt samasugused nagu enamik inimesi. Nad ei ole rikkaks saanud tänu mingile erilisele andele, vaid sellele, et nad on asju teinud teatud kindlal viisil ja seeläbi rikkust kogunud.

Küsimus pole kokkuhoius

Rikkaks saamine ei sõltu sellest, kui säästlik te raha kulutamisel olete. Paljud koonerdajad on vaesed, samas kui laristajad saavad sageli rikkaks. Samuti ei sõltu rikkaks saamine teistega võrreldes kuidagi teistmoodi äri tegemisest, sest sageli teevad kaks samal alal töötavat inimest oma firmas peaaegu täpselt samu asju, aga rikkaks saab neist ainult üks, samas kui teine jääb vaeseks või läheb isegi pankrotti.

Seega on selge, et rikkaks saamine on lihtsalt teatud viisil asjade tegemise tulemus. Ja kui sedasi asju tehes võib rikkaks muutuda igaüks, siis ongi jutt juba omaette teadusest.

Asi pole keeruline

Siis kerkib küsimus, kas selle teaduse järgimine on äkki enamiku jaoks liiga keeruline. Piisab aga sellest, kui pisut ringi vaadata, ja vastus on käes: rikkaks saavad nii andekad kui ka oskamatud inimesed; rikkaks saavad nii erakordselt arukad kui ka ütlemata juhmid inimesed; rikkaks saavad nii füüsiliselt tugevad kui ka nõrgad või kehva tervisega inimesed.

Muidugi läheb vaja ka mõningast mõtlemis- ja mõistmisvõimet, aga kõik märgid osutavad sellele, et kes vähegi suudab siin kirjutatud ridu lugeda ja nende tähendust mõista, see võib kindlasti ka rikkaks saada.

Küsimus pole teie erialas

Kordan, et rikkus ei sõltu mingist konkreetsest tegevusalast või elukutsest. Inimesed saavad rikkaks igal alal ja ametikohal töötades, samas kui nende naabrid, kes töötavad samas valdkonnas, võivad vaeseks jäädagi.

On tõsi, et inimene töötab kõige paremini sellisel alal, mis on talle meelepärane. Ja kui tal on kasulikke andeid, siis saab ta kõige paremini hakkama sellise tööga, mis neid andeid tõhusalt ära kasutab. Lisaks on parim valida tööks selline ettevõte, mis sobib hästi kohalike tingimustega:

jäätisekohvik oleks kahtlemata edukam sooja kliimaga paigas kui Gröönimaal ning lõhepüük õnnestuks paremini Vaikse ookeani loodeosas kui Florida lähistel, kus lõhet sugugi ei leidu.

Kui need üldised kitsendused välja arvata, ei sõltu rikkaks saamine hestki konkreetsest ärist, millega võiksite tegeleda; see sõltub üksnes sellest, kas olete õppinud tegema asju teatud viisil. Kui tegelete praegu mingi äriga ja keegi teiega samas piirkonnas töötav inimene saab sama äriga rikkaks, aga teie mitte, siis on põhjus lihtsalt selles, et te ei tee asju samal viisil.

Küsimus pole asukohas

Jah, asukohal on mõningane tähtsus. Keegi ju ei läheks Antarktikasse või Sahara kõrbe südamesse lootusega seal edukas äri püsti panna! Rikkaks saamine hõlmab inimestega lävimist ja viibimist paikades, kus on inimesi, kellega lävida. Ja kui need inimesed soostuvad teiega suhtlema viisil, mis teile sobib, siis seda parem. Aga sellega asukoha mõju ka piirdub. Kui keegi teine teie linnas võib rikkaks saada, siis võite rikkaks saada ka teie ise, ning kui keegi teine teie osariigis võib rikkaks saada, siis võite rikkaks saada teiegi.

Küsimus pole kapitalis

Raha või kapitali puudumine ei takista kellelgi rikkaks saamist. On tõsi, et kapitali kasvatades koguneb see üha hõlpsamini ja kiiremini, aga igaüks, kellel on kapitali jalga segada, ongi juba rikas ega pea siit raamatust õppima, kuidas rikkaks saada. Kui hakkate asju tegema rikastumise seadust järgides, siis hakkate tahes-tahtmata kapitali koguma ja rikkamaks saama, ükskõik kui vaene te ka praegu poleks. Kapitali kogumine on osa rikkaks saamise protsessist ja osa tulemusest, mis järgneb

eranditult sellele, kui teete asju viisil, nagu rikastumise teadus ette näeb.

Küsimus on universaalsete seaduste järgimises

Ehk olete hetkel vaeseim inimene kogu mandril ja kaelani võlgades. Ehk ei ole teil sõpru, mõjuvõimu ega ressursse, aga kui hakkate tegema asju teatud viisil, saate paratamatult ka rikkaks, sest sarnased põhjused tekitavad sarnaseid tagajärgi. Kui teil kapitali pole, võite kapitali saada.

Kui töötate valel alal, võite tööala vahetada. Kui teie asukoht on vale, võite minna õigesse kohta.

Ja te võite seda teha nõnda, et hakkate oma praeguses töös ja asukohas tegema asju teatud viisil, mis alati edu toob. Peate lihtsalt hakkama elama kooskõlas universumit juhtivate seadustega.

KOKKUVÕTE

Rikastumise teadus põhineb loodusseadusel, mille kohaselt sarnastel põhjustel on alati sarnased tagajärjed. Igaüks, kes õpib looma rikkust tekitavaid põhjuseid, saab automaatselt rikkaks.
Küsimus pole keskkonnas; me võime kõikjal näha rikkaid ja vaeseid inimesi elamas kõrvuti ning sageli isegi sama liiki tööd tegemas.
Küsimus pole andekuses; paljud üliandekad inimesed jäävad  ikkagi vaeseks, samal ajal kui vähese andega inimesed muutuvad rikkaks.
Küsimus pole kokkuhoius; paljud koonerdajad on vaesed, samas kui laristajad saavad sageli rikkaks.
Asi pole keeruline. Muidugi läheb vaja ka mõningast mõtlemis- ja mõistmisvõimet, aga kes vähegi suudab siin kirjutatud ridu lugeda ja nende tähendust mõista, see võib kindlasti ka rikkaks saada.

Küsimus pole teie erialas. Inimesed saavad rikkaks igal alal ja ametikohal töötades, kuigi kõige paremini istub teile töö, mis on teile meelepärane. Lisaks on parim valida ettevõte, mis sobib hästi kohalike tingimustega, aga rikkaks saamine ei sõltu ühestki konkreetsest ärist, millega võiksite tegeleda.
Küsimus pole asukohas; kui keegi teine teie linnas võib rikkaks saada, siis võite rikkaks saada ka teie ise, ning kui keegi teine teie osariigis võib rikkaks saada, siis võite rikkaks saada teiegi.
Küsimus pole kapitalis. Kui hakkate asju tegema rikastumise seadust järgides, siis hakkate tahes-tahtmata kapitali koguma ja rikkamaks saama, ükskõik kui vaene te ka praegu poleks.